Kuigi digitehnika on palju hõlbustanud meie elu, siis selle ülekasutamine on see lisanud vähemalt samapalju probleeme, millistest ehk halvim on süvenev vaimsuse defitsiit, kirjutab rahvastikuteadlane Jaak Uibu.
Kui Postimehes töötavad juhtivatel kohtadel inimesed, kes väljendavad avalikult perekonna- ja lastevaenulikku mentaliteeti, siis pole väljaande lipukiri "Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise eest läbi aegade!
Kanada majandusteadlane, looduskaitsja ja Hiina keskkonnapoliitika ekspert Patricia Adams uuris läänemaailma roheliste ja Hiina Kommunistliku partei sidemeid ning leidis, et esimesed on teise jaoks "kasulikud idioodid", vahendab Karol Kallas.
Kes oleks võinud arvata, et Hando Runnel, Vello Toomemets ja ansambel Justament ajasid häbenematult Kremli ja Talibani asja, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Valitsuse infotunnil Marko Mihkelsoni küsimust kuuldes ei tahtnud ma uskuda oma kõrvu.
Tänaseks on saanud selgeks, kes asetsevad kummalgi pool rindejoont: konservatiivid seisavad kodanike vabaduste kaitsel ja Reformierakonna libaliberaalid koos sõnavabaduse mõistet silmakirjaks pruukiva peavoolumeediaga kodanike suukorvistamise poolt.
Oleks väga meeleolukas kuulata, kuidas enne istungit riigikogu saalist kostaks opositsiooni faalanksite ühine sõjalaul. Samuti võiks opositsioon oma võitlustahte tõstmiseks esitada enda seisukohad nii, et puldist laulab eeslaulja ja teda toetab refrääni ajal ühendkoor. See teeks asja palju teatraalsemaks – ja mine tea, äkki pole katarsiski mägede taga, kommenteerib sõjaajaloolane Jüri Kotšinev opositsiooni etteastet hiljutise abielureferendumi eelnõu esimese lugemise ajal.
Swedbanki nõukogu esimehele ja endisele sotsialistist Rootsi peaministrile Göran Perssonile tundub olevat normaalne suhtuda meisse kui banaanivabariiki. Eestil on aga ammu aeg asuda kaaluma, kas selline pangandusasutus Eesti Vabariiki kui õigusriiki, kus valitseb hea äritava, üldse sobib, leiab keskerakonna poliitik Max Kaur Objektiivile saadetud arvamusloos.
Robert Sarv on saatnud rahanõudekirju sadadele inimestele, kes on kirjutanud kriitilisi kommentaare Rita Holmi kohta.
Kui me võtame näiteks ERRi, Postimehe, Õhtulehe või Eesti Päevalehe arvamusosakonna lood, siis me kahjuks näeme väga kurba tendentsi, kus sisuline arutelu abielureferendumi teemal peaaegu puudub. Meedia võimuses on seda pilti muuta, kirjutab MTÜ Meedia Uurimise Keskuse juht ja ajakirjanik Aldo Maksimov oma esialgses referendumi meediakajastuse analüüsis.
