Saates "Fookuses" selgitavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi, miks on Objektiiv algusest peale võtnud antiglobalistliku hoiaku kritiseerides Euroopa Liidu kõrval ka USA sõjalist ja poliitilist sekkumist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Liberaalide plakatid on alati valed, toonitab Malle Pärn, osutades sotsiaalministeeriumi poolt algatatud järjekordsele kampaaniale, mille keskmes on sõnum "Teiste elu ei muutu sellest, milline mina olen.
Rahvusvaheline pangandus on seaduslikuks tehtud röövimine, sest uus raha tekib ringlusse, kui kliendid jäävad võlgu erapankadele ja seda võlga ei suudeta eales täielikult tagasi maksta, kirjutab Markku Juutinen, tõdedes ühtlasi, et kaasaegsed Lääneriigid on iseseisvad vaid sümboolselt, omamata tegelikult iseseisvat finantspoliitikat.
Pärast kindral Qasem Soleimani atentaati USA presidendi Donald Trumpi korraldusel ning Iraani sümboolset kättemaksurünnakut on kaks riiki jõudnud sisuliselt geopoliitilisse patiseisu, mis võimaldab loodetavasti vaenupoolte vahelist konflikti esialgu pigem deeskaleerida, leiab majandusteadlane ja endine USA aserahandusminister dr Paul Craig Roberts.
Miks peavad kõik Eesti juhtivad poliitikud alatasa USA agressiooniaktidele õigustusi esitama?
Kui inimese avalik kuvand kisendab: "Teiste inimeste elu – see tähendab: nende hoiakud ja arvamused, mõtted ja tunded – peavad muutuma selle pärast, milline ma olen!
Minu maailmavaadet ei kujunda laste munalõikajad ja see sõna otseses mõttes kuratlik seltskond ei lahuta minu meelt.
Lääneriigid ja eriti USA on paraku lasknud end muuta sunniitlike režiimide pantvangiks.
