Kolumn: liberaalne demokraatia tähendab tegelikult liberaalide diktatuuri
Liberaalsesse demokraatiasse ei kuulu konservatiivide ärakuulamine, nendega arvestamine.
Liberaalsesse demokraatiasse ei kuulu konservatiivide ärakuulamine, nendega arvestamine.
Inimest või rahvast, kes kellelgi kaelas tolgendab või pugejalikult teistel sabas sörgib, ei pea keegi mitte kellekski, ega millekski.
Kui progressiivsus üritab end üldjuhul maskeerida keskmisele publikule isuäratavaks valikuks, siis proua Kiisleri hüsteeriline, ülbe, avalikult totalitaristlik ja tsensuurilembeline liberalismi variant tõukab inimesi tema ilmavaatest eemale.
Jätkame vestlust USA-s elava psühholoogi Anneli Riismaaga, kellega lugeja kohtus eelmisel aastal.
Kui avada silmad ja näha liberaalse demokraatia südamikus Prantsuse Revolutsiooni ja bolševismi vaimus töötavat mootorit, on ühtäkki täiesti mõistetav, miks pole sellel režiimil midagi pistmist ei liberalismi ega demokraatiaga ning miks kujutab ta endast ohtu kodanikuvabadustele- ja õigustele, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Sotsialistide hädades on süüdi sotsialistid ise, kes keskenduvad globalistliku programmi elluviimisele ning on agressiivselt peale surutavate seksuaalvähemuste eriõiguste nimel hüljanud tavalise tööinimese huvid, tõdevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid kommenteerides Tõnis Saartsi algselt Müürilehes ilmunud analüüsi sotsialistide ees seisvatest väljakutsetest.
Polügaamia edendamisel kasutatakse sarnast käekirja nagu "homoabielu" läbisurumisel, kuna mõlema liidu puhul suhtutakse abiellu täiskasvanukeskselt.
Väitlusest Varro Vooglaidiga Postimehe stuudios võib ühe peamise järeldusena öelda, et võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kas valetas või on ta võhik enda ameti aluseks olevas võrdse kohtlemise seaduses, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Sotsiaalmaks tuleks ära kaotada.