Tuntud keeleteadlane Mati Hint kirjutab algselt Rail Balticu küsimuses avaliku pöördumise teinud 101 kultuuri- ja ühiskonnategelasele saadetud kirjas, et Eesti poliitilises kultuuris on vaja saavutada muutus, mis teeks raskemaks määramatuse ja vastutamatuse soos edasimüttamise, kus toiteahelad otsustavad ja nende ahelate ülalpidajaid koheldakse vähimagi otsustusõiguseta alamrahvana.
Proua Kaljulaidi otsust vältida kristlikku jumalateenistust võib aktsepteerida või mitte, ent eelkõige on ta söönud omaenda sõnu, sest ta on lubanud rahvast ühendada, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.
Rohkem kui avalikult väljendatud kirikupõlgust tuleb põlata pooltoonides traditsionalismi, põhimõttelagedat oportunismi ja variserlikkust, kirjutab Markus Järvi.
MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liikme Priit Humala sõnul pole need, kes suurprojekti on senini juhtinud, soovinud seda avalikkuse ette tuua.
Me oleme liiga väike rahvas, et lasta endale valetada ning lasta end sundida mentaalsesse orjusse "uute normaalsuste" juurutamise abil, kirjutab Roland Tõnisson, esitades masendavat statistikat sisserändajate poolt toime pandud kuritegudest Saksamaal vaid ühe kuu lõikes.
Igor Gräzini hinnangul on praeguse Rail Balticu arutelu juures see kafkalik aspekt, et viis miljardit eurot maksev projekt ei saagi juriidiliselt riigikokku tulla.
Portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri võtab vaatluse alla rahvussotsialist Risto Teinoneni kaasuse ja küsib, kas tahaksime elada düstoopias, kus meie õigusi piiratakse kaitsepolitseiameti prognoosi alusel.
[podcast_episode episode="47260" content="player,content"]
Teismelised on paljuski sama tundlikud ja kõikuvad kui väikesed lapsed.
Kui Putin on võimeline USA presidendivalimisi kotti panema, Brexitit orkestreerima, Merkelit kukutama ja Kölni massivägistamist korraldama, siis on hirmus mõeldagi, mida ta Eestis meie poliitilise ladvikuga on teinud, tõdeb Markus Järvi.
