Korjame rahva käes olevad relvad kokku?
Sõjaajalooharrastaja Tõnu Veldre leiab, et ilma relvadeta maailm oleks kindlasti parem ja turvalisem paik, kuid et see lähiajal pole teostatav, peab ka tavainimestele jääma võimalus ennast ja oma vara kaitsta.
Sõjaajalooharrastaja Tõnu Veldre leiab, et ilma relvadeta maailm oleks kindlasti parem ja turvalisem paik, kuid et see lähiajal pole teostatav, peab ka tavainimestele jääma võimalus ennast ja oma vara kaitsta.
Tõnu Adrik, kes on üks Taktikalise Laskmise Keskuse asutajatest ja omanikest, selgitab, miks siseministeeriumi poolt kavandatav relvaseaduse radikaalse muutmise plaan on põhjendamatu.
Kolumnist Roland Tõnisson meenutab vasakpoolsete poolt kiriku ja kristlaste vastu peetud sõda Mehhikos ja tõdeb, et inimeste vaba tahet ei saa murda keegi, kui rahvas ise ei lase end puruks tampida.
Varro Vooglaid heidab pilgu Jaak Valge ajaloolisele uurimusele pealkirjaga "Punased I", milles on analüüsitud 1920-ndatel ja 1930-ndatel vastselt tärganud Eesti Vabariigis kasvanud ja jõudu kogunud marksistlike intellektuaalide liikumist.
Saja aasta tagustel põlvkondadel olid eeskujud – olid isad.
Ajakirjanik Jüri Kukk soovitab "Tujurikkujas" esinenud noortel ja andekatel muusikutel hoida edaspidi muusika ja poliitika lahus, sest vastasel korral on kannatajaks nii Eesti muusika kui Eesti tulevik.
Kui inimene on eraelus truudusetu, siis miks peaks arvama, et riigijuhtimise juures on tema moraalne pale teistsugune, küsib Objektiivi toimetus ning sedastab, et riigivõimu juurde ei peaks tikkuma inimesed, kes ei suuda oma himusid talitseda ja annavad seeläbi kogu rahvale halba eeskuju.
Progressi avangardi ei peata miski.
"Tujurikkuja" püüd rakendada taasiseseisvumisaja laulud, mis on paljude eestlaste jaoks pühad, Eesti rahva suhtes põlguse väljendamise ja liberaalse ideoloogilise propaganda teenistusse on madal ja küündimatu, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis.
Tartu Hoiu-laenu Ühistu juhatuse esimees Andro Roos ütles oma uusaastatervituses ühistu liikmetele, et Eesti arengu eelduseks on minakesksest sonimisest lahtiütlemine, pühendumine tervemõistuslikule ühistegevusele ning terve peremehetunde taastamine.