Türgi uurimislaev Oruc Reis. Foto: Türgi energeetikaministeerium

Türgi on alustanud Vahemere idaosas Kreeka territoriaalvetes gaasimaardlate hõlvamise uuringuid. Tänu Saksamaa vastuseisule ei võtnud EL-i välisasjade nõukogu eelmisel nädalal vastu Türgi ebaseaduslikku tegevust hukka mõistvat resolutsiooni. Karistuseks on Kreeka lubanud põhja lasta Saksamaa toetatud Valgevene vastased meetmed.

Euroopa Liidu välismisministrite välisasjade nõukogu (European Union’s Foreign Affairs Council; FAC) 14. augustil toimunud videokoosolekul läks Kreeka ja Türgi vastuolude teemal tuliseks sõnavahetuseks, vahendab uudisteportaal Remix.

Türgi alustas möödunud esmaspäeval Vahemere idaosas Kreeka territoriaalvetes taas ajutiselt peatatud maavarauuringuid, mis puhus pinged Kreekaga taas lõkkele. Ateena nõuab Türgi laevade Kreeka saarte lähistelt kohest äraviimist.

Kreeka sõnul tegutsevad Türgi laevad Kreeka territoriaalvetes ja peab sellist tegevust ebaseaduslikuks. Kreekale on toetust avaldanud Prantsusmaa, mis saatis möödunud nädalal oma sõjalaevad samasse piirkonda. Prantsuse sõjalaevadega ühinesid Kreeka sõjalaevad ja helikopterid ning korraldasid Türgi gaasiuuringute läheduses mereväeõppuse.

Kreeka ajakirjanduse sõnul tekkis eelmise nädala neljapäeval Rhodose saare lähistel põgus kokkupõrkeoht, kui Kreeka ja Türgi fregatid sattusid teineteise lähedusse. Türgi president Recep Erdoğan süüdistas Kreekat oma uurimislaeva ründamises.

Samuti on Erdoğan ähvardanud, et igal uurimislaeva Oruç Reis – mida saadavad Türgi sõjalaevad – tegevust piiraval operatsioonil on “väga kõrge hind”.

Türgi peatas Kreeka territoriaalvetes gaasimaardlate uurimistegevuse kaks nädalat tagasi, kui alustati Saksamaa vahendusel Kreekaga diplomaatilise lahenduse otsimist. Kuid kõnelused jooksid liiva ja Türgi taastas möödunud esmaspäeval oma tegevuse. 

Reedesel videokoosolekul arutasid Kreeka palvel Türgi käitumist Vahemere idaosas ka Euroliidu välisministrid. Kreeklased olid valmistanud ette ka resolutsiooni, mis oleks andnud Euroopa Liidu “õnnistuse” 6. augustil Egiptuse ja Kreeka vahel sõlmitud majandusvööndite lepingule. Kuna nimetatud leping tühistab möödunud aasta novembris rahvusvahelise õiguse vastu käiva ühe Liibüa valitsuse ja Türgi vahel sõlmitud jagatud merepiirkonna lepingu, viimane eirab seda.

Kuid Saksamaa välisminister keeldus Türgi vastasele resolutsioonile allkirja andmast, tuues põhjenduseks Kreeka ja Egiptuse vahelise lepingu. Saksamaa tegi väidetavalt kurjaks asjaolu, et Kreeka ja Egiptus sõlmisid majanduspiirkondade lepingu päev enne Saksamaa vahendatud Türgi ja Kreeka kõneluste algust.

Kreeka pool vastas Saksamaa käitumisele omalt poolt, jättes allkirjastamata Valgevene valimiste kohta käiva resolutsiooni, mille tõttu lõppes koosolek ühegi selleteemalise ühise seisukohavõtuta.

Kreeka poolele on asunud ka Austria välisminister Alexander Schallenberg, kelle sõnul peab EL oma seisukohad Türgi suhtes üle vaatama. “Ma pean tõdema, et Austria on väga mures ohtliku ja murettekitava olukorra pärast [Vahemerel], mis meie arust võib eskaleeruda,” osutas Schallenberg.

Möödnud nädalal teatas ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et riik suurendab Vahemere idaosas oma sõjalist kohalolu. Koos teatega pöördus Macron ka Türgi poole sooviga, et see lõpetaks Kreeka territoriaalvetes gaasimaardlate uurimise.

Macron suhtles telefoni teel Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakisega ja avaldas Türgi ühepoolse tegevuse tõttu kasvanud pingete pärast muret. Ta leidis, et Türgi peab oma gaasiuuringud lõetama ja kaks NATO liiget peavad leidma oma vastuoludele rahumeelse lahenduse.

Türgi on viimase aasta jooksul hakanud Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, eriti Liibüas, ning Vahemerel ajama senisest märgatavalt agressiivsemat poliitikat, mis ähvardab kaasa tuua täiemahulise sõja ühelt poolt Kreeka ja Egiptuse ning nende vastu oleva oleva Türgi vahel.

Toimetas Karol Kallas