Slovakkia peaminister ja partei Tavalised Inimesed ja Sõltumatud Isiksused esimees Igor Matovic. Foto: Scanpix

Grupp Slovakkia parlamendisaadikuid esitas arutamiseks seaduseelnõu, mille seaduseks saamisel väheneks enne 1989. aastat Tšehhoslovakkia kommunistliku partei režiimi ja selle julgeolekujõudude heaks töötanud inimeste pension. Saadikute sõnul on selliste inimeste pension keskmisest märkimisväärselt kõrgem, samas kui kommunistliku vasakrežiimi poolt tagakiusatute oma on keskmisest tunduvalt väiksem.

Eelnõu kohaselt ei arvestataks pensionistaaži hulka aastaid, mille jooksul inimesed töötasid totalitaarse võimu hüvanguks. Kui seadus heaks kiidetakse, hakkaks see kehtima käesoleva aasta viiendast augustist ja pensionite suurusele mõju avaldama 2022. aasta alguses, vahendab uudisteportaal ReMix.

Seaduseelnõu autorite sõnul on nende ettepaneku peamine tagamõte õigluse taastamine.

“Meie seaduse ettepanek puudutab peamiselt neid inimesi, kes osalesid kommunismiaja poliitiliselt motiveeritud repressioonide haldamises ja täideviimises, kes töötasid institutsioonides ja organisatsioonides, mille peamiseks ülesandeks oli kommunistliku totalitaarse režiimi iga hinnaga võimul hoidmine,” rääkis ajakirjanikele suurima valitsuserakonna Tavalised Inimesed ja Sõltumatud Isiksused (OĽaNO) liige Anna Andrejuvová

Parlamendisaadikute sõnul oli seaduse mõju alla sattuvatel inimesel hulgaliselt erinevaid privileege ja nende töötasu oli keskmisest kõrgem, mis omakorda mõjutab nende pensioni väljamakseid. Seadus puudutab kava kohaselt ka endiste kommunistide ja repressiivorganite töötajate leskede pensionite väljamakseid.

Endiste kommunistide ja repressiivorganite töötajate toimikud on tallel Slovakkia Rahvusliku Mälu Instituudis. 

Seadus ei puuduta inimesi, kelle töö oli kommunistide ja repressiivorganite asutustes ainult formaalne. Sellised inimesed on näiteks sportlased, kellele maksid palka sõjavägi või korrakaitsejõud. Endine pension jääb alles inimestele, kes küll kuulusid ehk parteisse, kuid aitasid kommunistliku režiimi vastaseid ja neid, keda ähvardas sattumine võimuorganite kätte.

Seadusega tahetakse lisaks näidata, et Slovakkias ei taluta mitte ühegi režiimi mitte mingisuguseid inimeste põhiõiguste rikkumisi.

Kirjanik (:) kivisildnik meenutab tänaseni, kuidas teda 1988. aasta 2. veebruaril Tartus toimunud vaba Eesti eest peetud meeleavaldusel kuue-seitsme, ilmselt Kesk-Aasia päritolu, julgeolekutöötaja poolt maas jalgadega peksti. Toona oli Tartu parteikomitee orgosakonna juhatajaks hilisem “liberaal”, läänelike väärtuste jutlustaja ja Eesti kõige kauem ametis olnud peaminister Andrus Ansip.

Toimetas Karol Kallas