Eile lõppenud riigikogu valimised harvendasid oluliselt revolutsiooniliste jõudude ridu parlamendis ning tõid sinna senisest oluliselt rohkem konservatiivsete ja vasturevolutsiooniliste hoiakutega saadikuid.
Eile lõppenud riigikogu valimistel kogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades kandideerinud Henn Põlluaas üksikisikuliselt rohkem hääli kui kogu Vabaerakond kokku.
Jaanuarikuus pöördus Objektiiv kõigi riigikogusse kandideerivate inimeste poole ja palus neil vastata kümnele lihtsale, ent väga olulisele küsimusele.
Alates sügisest püsivalt üle valimiskünnise olnud Eesti 200 toetus on plakatiaktsiooni järel langenud kahele protsendile, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tehtud küsitlusest.
Saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari lahkumist Eesti 200 ridadesse, mis võib asetada uude valgusesse ka Objektiivi suunal aasta lõpus vallandatud Postimehe lausrünnaku.
Lauri Hussari lahkumine Postimehe peatoimetaja kohalt oli ootamatu ja üllatuslik.
Pärast mitmeid skandaale on uue erakonna Eesti 200 käekiri ja modus operandi selgelt välja joonistunud – tegemist on provokatsiooniparteiga, kes provotseerib eelkõige tähelepanu saamiseks, kuid nüüdseks ilmselt ka lihtsalt hasardist, et kompida ja nihutada ühiskondliku taluvuse piire.
On enam kui irooniline, et ettepanek Objektiivi – Eesti ainsa parteiliselt sõltumatu ja võimukriitilise väljaande – represseerimiseks kõlab end vabaks ajakirjanduseks ja demokraatia valvuriks pidava ning Venemaad sõnavabaduse piiramises süüdistava Postimehe veergudel ilma, et viimane poole sõnagagi selle vastu häält tõstaks, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Saates "Fookuses" tuleb juttu Eesti 200 suhtekorraldaja Andreas Kaju poolt Postimehes vihjamisi õhku visatud ideedest, mille kohaselt tuleks Objektiivi suunal välja näidata karmust, enne kui pole liiga hilja: tuleks kaaluda, Objektiivi kinnipanemist ja toimetuse maalt väljasaatmist.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
