KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: kaotatud vabandus
Kohalike kodanike kukil on koha sisse võtnud sinna roninud kamp parasiite ja kaabakaid.
Kohalike kodanike kukil on koha sisse võtnud sinna roninud kamp parasiite ja kaabakaid.
See, mis toimub praegu Venemaal on paljastanud selle maa ajaloo ja rahva vaimuelu põhjast, ajaloo hämarusest üles kerkinud telje, milleks on nomaadidelt üle võetud püsimatuse ja paiksuse puudumine koos tarvidusega pidevalt kuhugi liikuda ja midagi vallutada, samal ajal kui oma siseriigis valitseb korralagedus ja viletsus, kirjutab Jüri Kotšinev.
Kui vaadata riigikogus toimuvat kaine pilguga, on asi väga lihtne – reformarite laiamine viib neid paratamatu kukkumiseni võimutipust alla.
Praegu on karmid ajad. Kallase juhitud reformikommunistid tegelevad oma võimu kinnistamisega lõpmatuks ajaks. Selle vastu peab seisma vaatamata eilsete partorgide ja komsorgide vastuseisule ja ähvardustele. Siin ei ole aeg enda haletsemiseks ja hirmuks reformarite kärkimise ees, leiab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kriuksub ja krigiseb.
On viimane aeg viia inimesteni teadmine ja karjuv vajadus asuda vastu „raffa" ja „raffa juhtide" plaanile hävitada Eesti nagu eestlaste riik.
Süvariik on paratamatus.
Õigust ja tõdegi jääb tal üle.
Reformierakonna ministrid on oma kasinusega langenud sellisesse asketismi, et jõuvarud otsa lõppevad.
Rahvusriigi eest tasub võidelda, et hiljem, kui eestlased on sunnitud tantsima murjanite paaritustantsude ajal metsikute hordide pilli järgi orjatantsu, ei oleks hilinenud jõuetut kahetsust oma tegevusetuse pärast.