Meil oleks taas vaja ühte korralikku „Eesti Maja", kus eestlased saaksid segamatult koos olla, omi asju ajada ja jutte rääkida, mitte kellegi ees koogutades ega mitte kedagi kartes, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Ukraina ja Venemaa sõja taustast ning ajaloolistest seostest kahe maa ja rahva vahel räägib sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Sõja ja olelusvõitluse loogika näitas Ukrainale, et ei ole vajalik iga hinnaga astuda sinna, kuhu neid ei kutsuta.
Kui kodanikud ei usalda enam oma valitsust, lakkab ühiskond riigina tegutsemast ja toimimast.
Rahvas peab viskama valitsusele tagasi need bumerangid, mida valitsus rahva pihta pikka aega pildunud on.
Rikkad rikastuvad meeletult ja lõhe nende ning ülejäänud virelevate masside vahel muutub ületamatuks.
Kalamaja ei ole mõistagi Karjala kannas, aga minimastaabis annab ta selle mõõdu välja.
Sõge raev poliitiliste oponentide suhtes koos üüratu eneseimetlusega on viimastel aegadel saanud juurde ühe lisakomponendi – kabuhirmu ja paanika, mis peegeldub valitseva koalitsiooni ja selle eesotsas asuva reformierakonna poliitikute silmist.
Tuleb mitte kummardada minevikus tehtud vigade tuhaaseme ees, vaid kanda edasi Loojalt saadud vaimuvalguse tuld, kanda tõrvikut, kui soovite.
Kui inimene seisab oma tõekspidamise eest, võib tema maine saatus olla tervisele kahjulik ja elule ohtlik, kuid igal juhul saadavad teda usk, lootus ja armastus.
