Ungaris, kus peaminister Victor Orbani valitsus on olnud võimul alates 2010. aastast, on Euroopa Liidu kõige stabiilsem valitsus, kinnitab 19. septembril avaldatud analüüs.
Analüüsi, mis kannab pealkirja "Euroopa muutuv poliitikamaastik", sooritas Austria pealinnas Viinis asuv konsultatsiooniettevõte Pantarhei ja selles esitatud "Euroopa Liidu ebastabiilsuse indeksis" asub Ungari auväärsel viimasel 27. kohal. Ungarile eelnevad Küpros, Leedu, Luxembourg ja Saksamaa.
Indeksi esimesel kohal asub Hispaania, millele järgnevad Bulgaaria, Itaalia ja Belgia.
Analüüsis vaadeldi kolme faktorit:
- Mitu parteid on tänases valitsuses,
- milline on ajaline vahe erakorraliste valimiste ja regulaarsete valimiste kuupäevade vahel,
- mitu valitsust on viimase kahe parlamendikoosseisu jooksul riigis olnud.
Oodata on uut maailmakorda
Analüüsis kuulutatakse Euroopale ühe ajastu lõppu ja "uue maailmakorra veerel seismist", millega kaasnevad radikaalsed muutused. Analüüsi kohaselt on suurte parteide, nagu seda on Euroopa Rahvapartei ja Sotsiaaldemokraadid-Sotsialistid, aeg jäämas minevikku, millest johtub, et selgelt määratletud poliitmaastik näib Euroopa Liidu liikmesriikides olevat möödanik.
Uueks normaalsuseks on kujunenud kolme ja enama parteiga koalitsioonid või vähemusvalitsused.
Poliitilised poolestusajad on muutumas lühemaks: viimase kahe parlamendikoosseisu jooksul on valitsused vahetunud 21 riigis 27-st. Esimesed kolm riiki on Bulgaaria, kus on näidatud aja jooksul olnud neli valitsust, Austrias ja Itaalias on olnud kuus valitsust ning Rumeenias 7.
Poliitilise kursi kõikumine võib tuua suured muutused
Euroopa Liidu teemasid ei suuna enam Prantsuse-Saksamaa telg. Pigem mõjutavad Euroopa Liitu Visegrádi riigid ja nõndanimetatud Kasin nelik (Frugal Four), mille moodustavad Austria, Holland, Taani ja Rootsi.
Suurtes, Euroopa Liidus lahendamist vajavates küsimustes, pole olemas enam ühtset lähenemist. Pole näiteks ühtset seisukohta, milline peaks olema Euroopa tulevik, kuidas suhtuda Ukraina sõtta ja milline võiks olla Euroopa Liidu geopoliitiline roll.
Poliitmaastiku äärealadel asuvatest, tihti pisikestest parteidest on saanud suurte parteide võimule aitajad, mis põhjustab kõikumisi ja sunnib parteid olema pidevas valimisseisundis.
Eelolevad kaks aastat on Euroopa Liidu jaoks viimastega võrreldes veelgi suurem stressitest.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised on nõndanimetatud progressiusklike "euroopameelsete" parteide jaoks tõsine väljakutse. Euroopa Liidu senist kurssi muuta soovivate parteide hulk ähvardab suureneda.
Euroopa Liidu poliitilist süsteemi ehitatakse ümber
Sellist haprust kui täna pole Euroopa Liit varem näinud. Kuna Euroopa Nõukogus valitseb veel ühehäälsuse nõue, on selle tõttu otsuseid kergem tõkestada.
EL haprusest võidab eelkõige Euroopa Komisjon, mis võtab endale järjest uusi vastutusvaldkondi. Algus tehti Covid-19 vaktsiinide ühishankega, nüüd tahab see näiteks hakata EL vägesid juhatama ja haldama tuletõrje lennukiparki.
Organisatsioonidelt ja korporatsioonidelt, keda nähakse juriidiliste Euroopa Liidu kodanikena, oodatakse, et need aitaksid kehtestada "Euroopa väärtuseid".
Nõndanimetatud Euroopa Liidu labürint ainult kasvab. Sellele lisatakse uusi koridore ja pimedaid nurgataguseid. Hetkel ehitatakse ümber tervet poliitilist süsteemi, millele Euroopa Liit on rajatud.
Eesti asub indeksis 16. kohal, kõrvuti Taani ja Horvaatiaga.
15. septembril kiitis Euroopa Parlament heaks aruande, milles Ungarit nimetatakse "demokraatliku autokraatia hübriidrežiimiks". "Demokraatia" ja "autokraatia" on teineteist välistavad mõisted.
Toimetas Karol Kallas