Objektiivi 54. saates oli Markus Järvi külaliseks justiitsminister Urmas Reinsalu. Kõne all olid nii “vihakõne” temaatika kui ka kooseluseadusega seonduvad küsimused.

Rääkides nn vihakõne keelu laiendamise survest, ütles justiitsminister, et püüd karistusõiguse abil ühiskonda paremaks muuta on utopistlik ning läbikukkumisele määratud. Tema hinnangul tuleb nn vihakõne keelu laiendamisel olla hoolimata rahvusvahelisest survest väga ettevaatlik, kuna vastasel korral võib “ühiskonna ravimise” püüdlus tuua endaga kaasa soovituga vastupidised tagajärjed.

“Ka prokurörid ja kohtunikud on hoiatanud kergekäelise seadusemuutmise eest, sest tagajärjed võivad olla äraspidised,” selgitas Reinsalu ja lisas, et paljuski on meie ühiskonnas hakanud levima vulgaarne eneseväljendus, mis annab tunnistust ebakultuursusest ja häbitunde puudumisest, ent seda ei saa parandada käskude ja keeldudega.

Küsimuse peale, kas Eestis on levimas teatav hüsteeriline hoiak, vastas justiitsminister, et ühiskond on tõesti tugevas stressiseisundis ning sellest tulenevalt väga habras ja haavatav. “Ma ei saa kuidagi nõustuda kollektiivse süüstamise püüdlustega, mis meenutavad Pätsi ettekäändeid autoritaarse võimu kehtestamiseks, nagu oleks rahvas haige,” rõhutas Reinsalu.

Igal juhul peaks justiitsministri sõnul hoiduma sellest, et karistusõigus muudetakse parteipoliitilise ja ideoloogilise võitluse tandriks ning et selle läbi hakatakse suunama inimesi enesetsensuuri kehtestamisele. See on ka põhjus, miks minister on palunud anda küsimusele hinnangu karistusõiguse juhtivatel asjatundjatel eesotsas professor Jaan Sootakiga.

Hiljuti palju avalikku tähelepanu pälvinud Euroopa Nõukogu rassismivastase komisjoni (ECRI) “vihakõne” ja sallimatuse teemalisest raportist rääkides ütles Reinsalu, et see on tugevalt kaldu liberaalsete ideoloogiliste hoiakute poole. “Küsimus on selles, kellelt on ECRI Eesti poole pealt infot saanud,” ütles ta selgitades, et see info on olnud kallutatud. Selget vastust selle kohta, kes on ECRI-le Eesti poolt informatsioonilise sisendi andnud, ei osanud justiitsminister anda, kuid viitas, et ilmselt on tegu mõne kolmanda sektori inimõigusorganisatsiooniga.

Rääkides seadusloomest üldiselt, rõhutas justiitsminister, et Eesti on kaotanud kontrolli selle üha enam riigivälise taustaga seadustemasina üle, mis meie ühiskonnas vohab ning mille tegevus ei sõltu enam kuigivõrd sellest, milline poliitik on ühel või teisel ametikohal. Tempo, millega seadusi vorbitakse ja muudetakse, tuleks Reinsalu sõnul kindlasti maha võtta.

Küsimusele, kuidas ta kommenteerib IRL-i reitingute langust, vastas Reinsalu, et IRL ei ole kunagi olnud reitingupartei. “Oluline on mitte tõmmelda ja mitte teha lollusi, vaid hoida tervet mõistust Eesti ühiskonnas,” rõhutas ta ja lisas, et identiteedikriisis ei ole mitte niivõrd IRL, kuivõrd kogu Eesti ühiskond.

Kooseluseadusest rääkides ütles IRL-i endine juht, et seaduse läbisurumine ilma rakendussäteteta oli väär ning nüüd on näha, millised probleemid sellega esile kutsuti. “Väita, et parlamendil ei ole vaba mandaati otsustada kooseluseaduse rakendussätetega seonduvalt ühte või teist lahendusteed, on eksitav,” ütles Reinsalu, lükates ümber väite, nagu oleks riigikogu liikmetel kohustus hääletada kooseluseaduse rakendussätete vastuvõitmise poolt.