Mis on tähtsam: kas "mitmekesisus" või liikide ellujäämine?
Keegi ei vaidle tõsiasjaga, et teatud hulgal inimeste rassilist, kultuurilist ja rahvuslikku "mitmekesisust" tuleb ühiskonnale kasuks.
Keegi ei vaidle tõsiasjaga, et teatud hulgal inimeste rassilist, kultuurilist ja rahvuslikku "mitmekesisust" tuleb ühiskonnale kasuks.
Tõelise progressi nimel tuleb peatada rahvuste ja kultuuride kui ajalooliste optimaalsete tasakaalustruktuuride hävitamine ning perekonna kui otse loodusest pärineva optimaalse uue põlvkonna kasvatamise mudeli lõhkumine, tõdeb Ülla Vähk.
Politoloog Tõnis Saartsi väitel ei ole Eesti ühiskonnas enam tegu väärtuskonfliktiga, vaid konservatiivid on asunud ründama Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra alustalasid.
Kui abielu tahetakse ümber teha nii, et see oleks lihtsalt kahe inimese liit, nagu soovib võrdõigusvolinik, kas ei peaks selleks siiski luba küsima nendelt, kellele abielu tähendab rohkemat kui lihtsalt kahe inimese mõnuliitu?
Tundub, et kogu poliitilise turbulentsi mõistmiseks tuleb paremini aru saada olukorrast Reformierakonnas.
Kehtestaks oma kodusõjas ometi mingi väiksegi vaherahu ja püüame omaette rahuneda, endasse süveneda, leida endast häid omadusi!
Avalikkusele valetav ja ühiskonda lõhestav võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ei tohi jätkata sellel ametikohal.
Meie ellu on trüginud ilu, harmoonia ja edasipüüdlikkuse üle irvitav liberaalne ükskõiksus.
Kaja Kallas esineb avalikkusele kord nädalas, sõimab Jüri Ratase näo täis ja lõpetab postulaadiga, et riik vajab keski ja reformi valitsust.
Vilja Kiisler leiab, et jookseb kolmas aastatuhat ja seksuaalvähemuste küsimusi ei peaks enam arutama jumalasõna järgi.