Veiko Vihuri seekordses kolumnis tuleb juttu ühest olulisest erinevusest kristluse ja islami vahel, mida multikultuurilise ühiskonna pooldajad sageli ei teadvusta – islam on nimelt totaalne religioon, mis ei kavatse leppida õdusa nurgakesega liberaalses ühiskonnas.
Roland Tõnisson kirjutab oma arvamusloos, et vasakliberaalide ideoloogilised unelmad on järjest karjuvamalt reaalsusega vastuolus ning et seda ei muuda ka asjaolu, et veriste faktide taustal püütakse oma varasemaid seisukohti ruttu pehmendada või maskeerida.
Inimesed on üsna kergelt manipuleeritavad ning selle baasil on välja töötatud ka meetodid nende tahte ja soovide mõjutamiseks.
Eilne päev pakkus taas hea võimaluse näha, kuidas reageerib üks ennast täis valitsuse liige, kui kodanikuühiskond koondub, seisab oma tõekspidamiste ja huvide eest ega lase ministril neist vastuseisu kohtamata lihtsalt üle sõita.
"Kui teie perekond vajab kaitset, kas ta siis on nii nõrk?
Kas Eestis vohab kergelt promilline rassism ja ksenofoobia?
Kuna meie elu on ummikusse jooksnud, siis tuleks meil kõigil tõsiselt mõelda, kuidas me saaksime sellest ummikust välja tulla.
Kultuurikriitik Mihkel Kunnus tõdeb, et viimasel ajal on liberaalne hoiak Eesti ühiskonnas mandunud "õige ägedaks ideoloogiatööks", ja kirjutab, et liberaalne riik peaks tagama õiguse eksisteerida kõigile erinevate vaadete ja uskumustega rühmadele – natsidest sooanarhistideni –, sest liberalismi alternatiiviks on olukord, kus "üks mitteliberaalne huvigrupp saab kõige tugevamaks ja hävitab eriarvamused.
Toompeal oli eelmise aasta 5.
