Seletus olukorrale, miks meie nomenklatuur* käitub nii mõistusevastaselt ebainimlikult; Eesti rahvast, riiki ja keelt ning kultuuri hävitavalt, võib olla väga lihtne: neid on tabanud kadakasaksluse needus, kirjutab Karol Kallas.
Kui Eestis räägitakse tõsimeeli mingisugustest lähenevatest "presidendivalimistest", siis tulevad millegipärast meelde kaadrid filmist, kus organiseeritud kuritegevuse grupeeringuid ehk kriminaalide parteid valivad endale üldjuhatajat.
Majandusteadlane ja Misese Instituudi majandusportaali mises.
Tuntud Ameerika Ühendriikide poliitikateadlane Michael Lind kirjutab nädalakirjas The Spectator avaldatud arvamusloos, et tänu "planeet-Hiina" üha kasvavale gravitatsioonijõule pole Pax Americanal enam pikka pidu ja lääneliku maailmakorra säilitamise ainsaks võimaluseks on lääne tööstuse taastamine.
Objektiivi vestlussaadete sarja "Välgatused" seekordses saates on külas sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kui riigivõim püüab otsustada, mis on tõde ja mis ebatõde ning karistada nende arusaamade väljendamist, mida ta peab ebatõeks, piirab ta vaba arvamustevahetust ning teaduslikku arutelu, mis ongi otseselt tõe leidmise teenistuses.
Minu riik, mille sünnile olen kaasa elanud, mille arengusse üritanud oma panuse anda, on muutunud aktsiaseltsiks, mida juhivad aktsionärid ja aktsiate kontrollpakk on välismaiste investorite käes.
Sotsiaalministeerium üllitas esmaspäeval pressiteate, milles ebapädevate põhjendustega kutsutakse organisatsioone olema "mitmekesised".
Vihakõne tuleks meie leksikast välja visata.
Soome kristlikule poliitikule Päivi Räsänenile vaenuõhutamises süüdistuse esitamine on lääneriikides maad võtvale ideoloogilisele diktatuurile omane modus operandi, kus vaba ühiskonna alusprintsiipe näiliselt ei puututa, kuid neile rakendatakse sellised ideoloogilised tõlgendused, mis need teatud ulatuses tühistavad, kirjutab Veiko Vihuri.
