Nemo ante mortem beatus – enne surma pole õnnelik mitte keegi
Suuri tegusid teinud suurmehi on tagantjärgi ikka mälestatud uhkete monumentidega.
Rubriik: Arvamus
Eve Pärnaste nõukogudeaegse omakirjastuse ajaloost: inimene peab iga korra ajal rääkima seda, mida ta mõtleb
Eve Pärnaste kõneleb Objektiivile antud videointervjuus nõukogudeaegse omakirjastuse (samizdat) ajaloost ja isiklikest kogemustest põrandaaluses liikumises, mis viisid välja ülekuulamisteni KGB-s ja peaaegu et vanglakaristuseni.
Serafim Rose'i "Elu pärast surma". 2. osa
Teoloog ja vaimulik Roland Tõnisson jätkab kehast lahutatud hinge teekonna vaatlemist Serafim Rose'i raamatu põhjal.
Kuidas kilpkonn elevandil selja prügiseks teeb
Tihti sümpatiseerime nendega, kes on vähemuses, väiksemad või alla surutud.
JUHTKIRI ⟩ Konservatiivne poliitika algab isiklikust eeskujust
Konservatiivse elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine ei alga suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust, toonitab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Repliik: "riikliku ümberlükkaja" ametipost?
Idanaabri Eesti-vastast propagandat paljastav blogi Propastop paneb ette luua "riikliku ümberlükkaja ametipost".
Serafim Rose'i "Elu pärast surma". 1. osa
Selles ja ka järgnevates artiklites kirjutab teoloog ja vaimulik Roland Tõnisson sellest, mida on inimese surmajärgse olukorra kohta öelda Serafim Rose'il, pühadel isadel ja asjaosalistel endil.
Kolumn: ikka ühesuunaline demokraatia ja sõnavabadus
Kuidas õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust rahvusliku uhkuse mõnitamise ja mahategemise kritiseerimine?
Serafim Rose – meie aja tundmatu kangelane. Inimene kui elusolend
"Miks õpib inimene läbi valu ja kannatuse ning mitte naudingu ja õnnelikkuse läbi?
Vastutades nii Jumala kui inimeste ees
Mingit "rangelt ilmalikku riiki" ei saa tegelikult olemas olla, kui soovime, et tegemist oleks õiguspärase riigiga.
Leht 359 / 489