Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev räägib oktoobrirevolutsiooni sajandal aastapäeval punase hakklihamasina vallandumisest Venemaal ning kommunismi ja sotsiaaldemokraatia ehk kõikide punaste ühistest juurtest.
Antifa ja teised vasakradikaalsed rühmitused on otsustanud alustada homme ehk laupäeval, 4 novembril, protestimiitingute seeriaga, mis "ei lõpe enne, kui Trumpi ja Pence'i režiim on võimult kõrvaldatud.
Portaal Objektiiv peab üheks oma olulisemaks ülesandeks seista sõnaga ja vaimujõuga vastu Revolutsioonile selle mistahes destruktiivsetes ja dekadentlikes vormides.
Objektiivi saates "Fookuses" peatuvad Varro Vooglaid ja Markus Järvi seekord mõttevahetusel, mille vallandas Kreeka justiitsministri keeldumine osalemast kommunismi kuritegudele pühendatud Euroopa ministrite konverentsil Tallinnas.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev räägib videousutluses oma raamatust "Viimane", mis pajatab Romanovite dünastia viimase tsaari ja ühtlasi Venemaa viimase isevalitseja Nikolai II elust.
Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab, et natsism on ideoloogiana inimsusevastane, kommunism aga on lihtsalt valgustusajastu liiglaps, mille ideede vastu ei saa midagi olla, ning Nõukogude okupatsioon oli aktsepteeritav hind, mis meil tuli maksta natsismi kui Euroopa kõige olemuslikuma vaenlase hävitamise eest.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (EKRE) leiab, et Eesti välisministeerium peaks kutsuma välja Kreeka suursaadiku Eestis, et küsida selgitusi kommunismi kuritegusid pisendava Kreeka justiitsministri Stavros Kontonise tegevuse kohta.
Laulva revolutsiooni käigus taastasime me oma arust rahvusriigi, kuid nüüd on rahvuslusest saanud kuritegu, eestlusest häbiasi ja omariiklusest mineviku jäänuk, asemele on tulnud globaliseerumine, multikultuursus ja Euroopa föderaliseerumine, kirjutab rahvuslane ja ajakirjanik Jüri Kukk, kelle sõnul etendub stsenaarium "Muumia tagasitulek".
Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Henn Põlluaas juhib sotsiaalmeedias tähelepanu sellele, et president Kersti Kaljulaidi pöördumises küüditamise teemal ei ole sõnagagi mainitud, mis riik see oli, mis hakkas eestlasi kodudest ära viima, ega isegi seda, kuhu nad viidi.
