Avalikkuse ette on jõudnud Donald Trumpi presidendi täidesaatva korralduse visand, millega antakse USA Sideministeeriumile laiemad volitused sekkuda sotsiaalvõrkude, nagu Facebook ja Twitter, sisu haldamisse.
Sotsiaalmeedia ettevõtete liiga suur mõju on avalikkusele valmistanud muret pikka aega. Internetihiidude väiksemad konkurendid ja suurema osa parteide poliitikud nii sealt kui siitpoolt ookeani nõuavad ettevõtete üle paremat seadusandlikku kontrolli. Mainitud täidesaatva korralduse (executive order) peamiseks sihtmärgiks paistab olevat internetiettevõtete konservatiivide vastane kallutatus, arvab Futurism.
Seni ilmavõrgu ettevõtteid reguleeriva sündsa kommunkatsiooni seaduse (Communications Decency Act; CDA) Paragrahv 230 – mida on võrreldud interneti sõnavabaduse konstitutsioonisättega – vabastab ettevõtted juriidilisest vastutusest nende platvormile postitatud sisu eest. Ettevõtted ei vastuta, kui keegi kutsub sotsiaalvõrgus näiteks üles vägivallale. Sellest johtub ka senine praktika, et sotsiaalmeediaettevõtted võivad oma sisu ise modereerida eeldusel, et nad teevad seda heas usus.
Ette valmistatav täidesaatev korraldus annab kontrolli sellise sisu piiramise üle USA Sideministeeriumi (Federal Communications Commission; FCC) kätte. Ministeeriumile antakse õigus jätta ettevõtted ilma immuniteedist kui need peidavad või kustutavad sisu ilma kasutajat sellest teavitamata. FCC võib firmad ilma jätta ka "hea usu" immuniteedist, kui see leiab, et ettevõte on käitunud sisu peites või eemaldades ebaõiglaselt elik valelikult.
Hiljutisel kohtumisel konservatiivse meedia esindajatega lubas Trump, et ta "kasutab sõnavabaduse kaitsmiseks kõiki regulatiivseid ja seadusandlikke võimalusi."
CNNi andmetel kannab korralduse visand hetkel pealkirja "Kaitstes ameeriklasi internetitsensuuri eest" (Protecting Americans from Online Censorship).
Täidesaatva korralduse visandi kokkuvõttes väidetakse, et Valge Majani on jõudnud rohkem kui viisteist tuhat kaebust ilmavõrgutsensuuri kohta. Käesoleva aasta maikuus käivitas Valge Maja kaebuste vormi, kuhu sai esitada sotsiaalmeediaplatvormide ebaõiglase ja kallutatud käitumise kohta etteheiteid. Tänaseks on lehekülg suletud.
Korralduse kokkuvõttest selgub, et FCC peab avama midagi avaliku kaebuste raamatu sarnast ja ministeeriumil tuleb esmalt organiseerida uurimine, kuidas tehnoloogiaettevõtted oma platvorme kureerivad ja kas nad teevad seda kõigi osaliste suhtes õiglaselt. Ettevõtted, kelle kasutajate hulk ühes kuus ületab kaheksandikku USA elanikkonnast seisavad silmitsi suurema huviga nende tegevuse vastu. Eriti puudutab see internetihiide nagu Facebook, Google, Instagram, Pinterest, Snapchat ja Twitter, kuid mitte ainult.
Trumpi korraldus piirab märgatavalt seniseid 1996. aastast kehtinud CDA paragrahv 230-ga, mis kehtib aastast 1996 ja on olulise telekommunikatsiooni seaduse osa, ilmavõrguettevõtetele tagatud vabadusi.
Kuna suured internetiettevõtted alluvad pea kõik USA seadusandlusele, mõjutab ettevalmistatav täidesaatev korraldus märgatavalt kogu maailma internetti. Spetsialistide ja asjaosaliste sõnul on tegu kaheteralise mõõgaga. Täna on sellise seaduse eesmärgiks sõnavabaduse kaitsmine, kuid sama moodi on võimalik nimet seadust kasutada internetivabaduste piiramiseks. Parem oleks kui sellist seadust vaja ei läheks, kuid internetiettevõtted on muutunud väga kitsa maailmanägemuse kuulutajateks ja sekkuvad sisuga manipuleerides otse poliitikasse.
USA Justiitsministeerium on algatanud internetihiidude suhtes kartellimenetluse.
Täidesaatvad korraldused on USA presidendi poolt föderaalvalitsusele antavad juhised ja neil on seadusandlik jõud.
Toimetas Karol Kallas.