27 aastat pärast "vabanemist" ei ole Eesti enam iseseisev, sõltumatu, ega demokraatlik ning rahvas pole mitte kõrgema võimu kandja, vaid maksumaksjana valitsejaile ilusa elu tagaja, kirjutab Objektiivile vabadusvõitleja Tiit Madisson.
Objektiivi Facebooki lehel toimunud küsitluse kohaselt toetab koguni 96 protsenti vastanutest presidendivalimiste korra muutmist nii, et riigipea valitaks otse rahva poolt.
Hiljuti avaldatud riigikogu väliskomisjoni raport Venemaa võimalikust sekkumisest valimistesse iseloomustab üldsõnalisus, mida ära kasutades võib kõiki valitsuskriitilisi jõude lüüa sama mütsiga, süüdistades neid Venemaa mõjutustegevuse agentideks.
Riigikogu väliskomisjoni raport väidetavast Venemaa sekkumisest lääneriikide demokraatlikesse protsessidesse on sedavõrd üldsõnaline ja laialivalguv, et paratamatult tõstatab see tõsiseid küsimusi ettevõtmise tegelike eesmärkide kohta.
Brexiti peamisi mootoreid Nigel Farage ütles eilse ja peaminister Theresa May jaoks katastroofiliselt lõppenud hääletuse eel Briti parlamendis, et rahva tahte ignoreerimine poliitilise klassi poolt võrdub "suurima demokraatliku operatsiooni reetmisega meie rahva ajaloos.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid pidas eile Vabaduse väljakul ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel kõne, kus rõhutas, et alatasa rahvale valetavad valitsejad, kes ei austa rahva enamuse tahtmist ja räägivad demokraatiast vaid avalikkuse eksitamiseks, tuleb kevadistel valimistel tingimata võimult maha hääletada.
ÜRO rändelepe on vigane dokument ning kes iganes sellele alla kirjutab, kujutab endast oma kodanikele tõsist ohtu, ütles läinud nädalal Tšehhis viibides Ungari peaminister Viktor Orbán.
Mitte provokaator Indrek Tarandile esmaspäeval antud kerge jalahoop tagumikku ei lõhkunud ära Eesti ühiskonna, nagu arvavad Kaljulaidid-Ratased jne, vaid seda on järjekindlalt teinud Eesti poliitiline establishment, kelle jaoks demokraatia on lihtsalt üks sõnakõlks, millega üritatakse katta oma küünilist ja orjameelset toimetamist, leiab Objektiivi kolumnist Veiko Vihuri.
Kui kord juba ÜRO rändeleppe aruteluks demokraatlikes institutsioonides läks, oleks tänaseks tekkinud olukorras aus teha samm riigikogust edasi ning panna rändelepe rahvahääletusele, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Väärikad kodanikud peaksid valmiste eel mõtlema mitte sellele, milline partei või poliitik lubab neile laiali jagada rohkem raha või muid materiaalseid hüvesid, vaid sellele, milliste moraalsete ja kultuuriliste ideaalide kaitsel üks või teine poliitiline jõud seisab, toonitab Objektiivi toimetus seekordses juhtkirjas.
