Foto: Piqsels

Viimasel ajal kõlavad hääled, nagu järgmise aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel oleks valikuid rohkem kui kaks. Paraku Eesti "demokraatia" on suuremas osas marionettidega esitatud näitemäng ja valida ongi kas viletsuse või lootuse vahel.

Eesti nime poolest "demokraatlik" riigikord on väärdunud maani, et ilma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnata (EKRE) oleks parlamendis ainult üks poliitiline jõud: ühispartei.

Ühispartei (inglise keeles uniparty), mille olemus on algelisemal kujul lahti seletatud viidatud arvamusloos, liikmed on samuti must-kahesajalised, rohelised ja üksikute eranditega kõik ülejäänud "tahan-kaa-poliitikasse"-lased.

Esmalt pisut sõnaseletusi: "Liberaalne" on selle algses mõttes (suhteliselt) ilus sõna. Vabadused, päris inimõigused, demokraatia ja nii edasi. Hea Uue Ilma; HUI – akronüümide kasutamine on väga progressiivne, mida võiks progressistide naeruvääristamiseks aeg-ajalt harrastada ka konservatiivid – ehitajate käes on sõna ära rüvetatud ja selle tähendus 1984-likus "vabadus on orjus" võtmes "liberaalne on autoritaarne" pahupidi keeratud. 

"Liberaalne demokraatia/konsensus" tähendab ideoloogiliselt üheülbalist maailmavaadet – mida esindavad näiteks Tallinna Ülikooli "sotsiaalteadlased" – ja äärmuslikku pahem-totalitarismi. Tsensuuri ja mõtteroimade karistamist. Usuhullust. Permanentset revolutsiooni. Mis on sama kui Suur Lähtestamine. Reaalsust, päris elu, tõelist maailma ja loodust eiravat kaksisoimlemist.

Selle tõttu on "liberaalse konsensuse" asemel asjakohasem kasutada väljendit "progressiusu konsensus". Progressiusu konsensus on HUIlaste religioon.

HUIlaste sekti kuuluvad kõik suured kartellierakonnad: Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond ja Reformierakond. 

Kõik see "demokraatia", mida pannakse toime HUIlaste kultuse reeglite järele, on ainult näitemäng, millest on tükk aega tagasi saanud aru isegi padupahempoolsed intellektuaalid.

Ühisparteis poliitilisi valikuid ei ole

Alljärgnevalt on välja toodud mõned ühispartei poliitikad, millega on nõus nii Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Reformierakond ja ülejäänud HUIlik pudi-padi:

See ei ole demokraatia, kui valitakse ühtesid ja samu asju ning "mitmekesisuse" elik "demokraatia" mängimiseks pannakse caporegime'ile erinevaid nimesid.

Näiteks Isamaa võib küll mõne punkti osas midagi uriseda, kuid nii nagu kogu taasiseseisvuse aja jooksul, ehitatakse HUIlaste maailmakorda nende abiga.

HUIlased ei oska SWOTtida

Kõik, kes on pisutki kokku puutunud majanduse alustõdedega, peaksid teadma, mis asi on SWOT analüüs. Probleeme saab lahendada ainult siis, kui probleeme tunnistatakse ja neist räägitakse. Pervertidest riigikogus saab lahti ainult siis kui räägitakse, et riigikogus istuvad pedofiilid. Või päriselt demokraatliku riigikorra ajal saaks. Samamoodi teeb igasugusele SWOTtimisele otsa peale ja inimesed rumalaks "vaenukõne" keelustamine, sest adekvaatsete otsuste langetamiseks on vaja teada, mida konkurendid asjast arvavad ning kuidas oma "äri" ajavad. Mida rohkem arutelu mingitel teemadel ära keelatakse, seda enam väheneb elu paremaks muutmise võime.

Kui ei tohi vabalt SWOTtida, siis võib Eesti ürituse lõppenuks lugeda ja nii Eesti Vabariik kui demokraatia on lõpetatud projektid. Sõnavabadus on demokraatia alus ja kui sõna pole vaba, siis pole ka demokraatiat.

Mis ongi HUIlaste eesmärk. 

Ei ole nii, et tegelikult ei juhtu midagi, kui valida oravaid või must-kahesajalisi. Nimetatud seltskonda, kelle ideoloogial ja "muutustel" pole mitte mingisugust vahet, valides määratakse ennast ning oma järeltulevad põlved viletsusse. Loodusseadused ei luba, et rohepöördest tänase tehnoloogilise taseme juures, massisisserändest ja HUIst midagi normaalset ning inimlikku välja tuleks. Elu saab HUIlaste juhtimisel üpris varsti, väga paljudel, olema "teil ei ole midagi ja te tunnete ennast väga halvasti". Usk HUIma on ajuhaigus.

Inimestele ilmselt meeldib piinamine

Ilma liialdustesse laskumata võib öelda, et tulevastel valimistel on valik sisuliselt ainult elu ja piinade saatel toimuva mitte-elu vahel. Koroonakriisi sulgemised ja piirangud ning inimeste mürgitamine on ehitamisel oleva HUI ning selle terrori kerge eelmäng.

Tänaseid parteide populaarsusküsitlusi vaadates tundub, et paljudele inimestele meeldib, kui nende elu võimalikult vastikuks tehakse. Poliitikuid ja "eksperte", kes korraldasid Covidi-kaose, ei vabanda teadmatus. Rumalus, korruptsioon ja tahtlik vaimupimedus pole kuriteo puhul teatavasti kergendavad asjaolud. 

Nii ka juba sõnavabaduse piiramise ja vihakõneseaduste kehtestamise mõtete peas keerutamine teeb inimesed rumalamaks, nagu on näha selliste seaduste elluviijate pealt. Mis puutub Covidisse, siis selle juures pole tehtud mitte ühtegi asja õigesti ja iga päevaga paistab üritus üha suurema kurjusena. Rumaluse palk on kaos. HUIlaste mitte-demokraatia puu kannab mürgist vilja.

Miks Eestis on paljud asjad nii, nagu nad on, miks Tallinna Ülikooli sotsioloogid selliseid asju teevad ja miks "kõik vihkavad EKREt" arusaamiseks võiks lugeda Objektiivis ilmunud Murray N Rothbardi esseed "Kuidas riik ennast alles hoiab" ja mõelda selles kirjeldatud "riigiintellektuaalidele". SALK on näiteks HUIlaste "intellektuaalne ihukaitse".

Normaalsed inimesed võiksid valida elu! 

*Paluks mitte valesti aru saada: inimkond on mööda Maad prügi laiali paisanud ülearugi ja see tuleb ära koristada. Kunagi võiks energialahendustes jõuda Dysoni keradeni. Kuid kõik, millele HUIlased käed külge panevad, muutub kurjaks, nii ka muidu igati ilus puhtama ilma kava eurokomissaride ja nende Eesti marionettide käes. Puud tuntakse tema viljast ja tänased probleemid on alles tulevaste võrsekesed. (Eurokomissarid on ise samuti marionetid.)