Karol Kallas: paadunud valitsus paadub ainult rohkem
Kahel parteil, Reformierakonnal ja Kahesaja Eestil, on riigikogus nii palju kohti tänu Kaja Kallasele ja Johanna-Maria Lehtmele.
Kahel parteil, Reformierakonnal ja Kahesaja Eestil, on riigikogus nii palju kohti tänu Kaja Kallasele ja Johanna-Maria Lehtmele.
Mõttekoja Brownstone Instutute’i teadur David Bell kirjutab kuidas ÜRO, WHO, korporatiivse meedia ja poliitika on tänu mitte nii väga eeskujulike iseloomuomadustega töötajatele-poliitikutele anastanud rikaste kurjategijate jõuk ning kui nende rahastamist ei lõpetata, siis ootab ees orjus.
Kas Eesti riik võiks sündida veel üks kord – see riik, mis sai taastatud 1991.
Daily Scepticu ajakirjanik David Craig teeb Londoni arengute näitel ülevaate globalistlikust rohelinnade liikumisest, mille taga on WEFi miljardärid oma rohekavadega ja nende tahe sundida inimesed elama viisil nagu nemad seda soovivad.
Kaja Kallas avaldas esmaspäeva õhtul sotsiaalmeedias pöördumise, milles kinnitab, et tal ei ole midagi varjata ja väidab, et EKREIKE tõde ei otsi. Lisaks peab Kallas ennast nõiaks, kellele riigikogu opositsioon peab jahti.
23. augustil toimus telekanali Fox News eestvedamisel Ameerika Ühendriikide Wisconsini osariigi suurlinnas Milwaukee’s vabariiklaste presidendikandidaatide esimene debatt, mille võitis kindlalt Vivek Ramaswami.
On hea, et Kaja saab ennast segamatult välja elada ja näidata oma küündimatust kogu hiilguses.
"Minu jaoks oli Ungari visiidi kõige muljetavaldavamaks osaks see, kuidas ungarlaste positsioonidest kajastus rahvuslik väärikus ja enesekindlus – määral, mida Eesti poliitilises elus kohtab haruharva ning mis on meie poliitilises reaalsuses peaaegu tundmatu," tõdeb parlamendi sõprusrühma külastuse raames Ungarit väisanud riigikogu liige ja SAPTK juhataja Varro Vooglaid intervjuus Objektiivile.
Briti tuntud ajakirjanik Charles Moore kirjutab Telegraphis, kuidas suurte meediaorganisatsioonide jaoks on teatud teemad – tähestikurahvas, rassiõiglus, kliimamuutused ja muu sarnane – muutunud nii “pühaks”, et olemas on ainult üks “tõde” ning nende kohta enam ajakirjanduse tavareeglid ei kehti.
Vahel on selline tunne, et Eesti on osaliselt hõivatud „roheliste mehikeste" poolt, kes lõhuvad meie ühiskonda ja riiki.