Riia peapiiskop kardinal Pujats heidab valgust homoseksuaalsuse küsimusele, osutab parimatele vahenditele võitluses selle patuse praktika vastu ning selgitab, miks ta sellega võitleb.
Õiguskantsler Indrek Teder väidab, et omavahel seksuaalselt läbikäivate samast soost isikute kooslust tuleks käsitleda perekonnana. Samas ei ole ta selle veidra vaate põhjenduseks esitanud ühtegi argumenti.
Majandus ja kreamtistika suhestuvad teineteisesse nagu peremees-organism parasiiti. Nende kahe olemuse ja erinevuse mõistmine on tänase majanduskriisi olemuse hoomamiseks hädavajalik.
Kas kedagi üldse enam huvitab Eesti riigi majanduse tegelik olukord ja perspektiiv? Kui see on nii, siis miks keegi ei vasta olulistele küsimustele? Miks keegi isegi ei küsi neid küsimusi?
Homoliikumine on paljudes Euroopa riikides teinud suure võidukäigu ning on EL-i rahalisel toetusel muutumas üha jõulisemaks ka Eestis. Liikumise mõistmiseks on vaja tutvuda selle strateegiliste alustega.
Ajalooline sakraalhoone kätkeb endas tihti enneolematuid kunstilisi saavutusi, mida kõik turistid soovivad näha. Ent tihti puudub inimestel ettekujutus, kuidas sakraalses keskkonnas käituda.
Kui ilu taandatakse maitse-eelistustele, siis muudetakse igasugune intellektuaalne arutelu ilu üle võimatuks. Muidugi on ilu kogemises subjektiivne element, ent ilu ise on siiski objektiivne reaalsus.
Emadele kuulub õigus hävitada oma lapsi, kuid lastel pole õigust tulla ilmale. Uus Euroopa, mis kujuneb välja 21. sajandil, määratleb ennast, nagu tundub, loomuõiguse ja kümne käsu eitamise kaudu.
Ühiskond, kus puudub seda vertikaalselt läbiv teenistuse printsiip ning valmidus ohvriks, töötab parimal juhul tühikäigul. Halvimal juhul muutub ta iseennast kägistavaks koosluseks.
Teaduslikud uuringud näitavad, et samasooliste “abielu” seadustamine suurendab oluliselt homoseksuaalse käitumise heakskiidetavust ja selle esinemist ühiskonnas, väidab psühholoog.
