Eesti kodanike enamus ei pea homoseksuaalseid suhteid mitte kunagi õigustatuks
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i poolt 2017.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i poolt 2017.
Kirjandusloolane Toomas Haug leiab, et kära rahvaesindaja sõnavõtu üle kohtunike teemal on tingitud sellest, et kriitika puudutas homoteemat ja Eesti järjekordset sammukest n-ö progressi teel.
Res Publica asutaja ning esimese esimehe, politoloog Rein Taagepera sõnul on IRL-i madalate reitingunumbrite põhjuseks see, et Res Publica tiiva mõjul on erakond oma sisu kaotanud ning isamaalisuse asemel on alles vaid poliitilised tehnoloogiad, vahendab "Aktuaalne kaamera".
Täna Paides kogunenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu tegi poliitilise avalduse, mõistes resoluutselt hukka juhtumid, mille käigus on kohtud asunud usurpeerima seadusandlikku võimu.
Riigikogu liige Igor Gräzin ütles TV3-le, et president Kersti Kaljulaid tegi EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõttu kommenteerides põhimõttelise vea ja rikkus põhiseadust.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) taunib Martin Helme suunal meedias algatatud rünnakuid ja toonitab, et võimude lahususe põhimõtet on rünnanud mitte riigikogu EKRE fraktsiooni esimees, vaid Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud, kelle tegevust Helme kritiseeris.
Oma volitusi ületanud ja Eestis kehtivat õiguskorda eiranud kohtunikke kritiseerinud Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles neljapäeval Õhtulehele, et tema vastu suunatud sõnavõtud on koordineeritud infooperatsioon.
Nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mõistavad hukka vabariigi presidendi ja riigikohtu esimehe teravad reaktsioonid Martin Helme sõnavõtule riigikogus 20.
Ajaleht Postimees kirjutab, et kui Margus Tsahknal õnnestub Res Publica tiiva mõjujõudu vähendada, võib vaevu üle valimiskünnise ulatuva reitinguga IRLi uueks juhiks pürgida Marko Mihkelson, kes panustaks parempoolsele ja edumeelsele valijale.
Kui aasta tagasi pidas pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks 23 protsenti vastajatest, siis praegu peab seda probleemiks vaid 2 protsenti, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös läbi viidud kodanike väärtushinnanguid kaardistavast uuringust.