Kohustusliku koroonavaktsineerimise väljakuulutamine mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides ning ka Euroopa Komisjoni üleskutsest asuda arutama kohustusliku vaktsineerimise kehtestamist kogu Euroopa Liidus nähtub selgelt, et juttudega vaktsineerimisvabaduse põhimõtte kehtimisest ja kehtima jäämisest on meile algusest peale valetatud, nendib Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Vaatamata korduvatele karmidele piirangutele ja üle 68 protsendisele vaktsineerimismäärale on Saksamaad tabanud senistest kõige tõsisem Covid-19 juhtumite laine.
Valitsus on alustanud arutelusid selle üle, kui kaua peaksid kehtima aastased vaktsineerimistõendid, kuid praegu ei ole kavatsust seda aega pikendada.
Austria sundvaktsineerimise eelnõu näeb vaktsiinist keeldujatele ette tuhandetesse eurodesse ulatuvaid trahve ja kuni nelja nädala pikkust aresti.
„Ja must prožektor keskpäeval mu silmakoopaid täis kallamas…" – Iossif Brodski, poeet, Nobeli preemia laureaat Juba nädal aega kubiseb meedia Kersti Kaljulaidi volituste lõppemisele pühendatud kiidulauludest.
Ameerika Ühendriikide koolijuhtide rahvuslik organisatsioon kaebas Joe Bideni valitsusele, et lapsevanemad on moodustanud "vihagrupid", kes "ähvardavad" haridusametnikke ja ei luba neil koolides õpetada rassistlikku kriitilist rassiteooriat.
Itaalia valitsus võttis vastu nii avaliku- kui erasektori ettevõtetete ja ise endale tööd andvate inimeste kohta käiva seaduse, millega antakse käsk mitte maksta palka töötajatele, kes keelduvad Covid-19 vaktsiinist.
Reformierakonna vapikuju Jürgen Ligi riigikogu istungil sundvaktsineerimise vastu protestinud rahumeelseid meeleavaldajaid „ühiskonnaheidikuteks".
Kolumnist Veiko Vihuri tunnistab ausalt oma koolivennale, kapo peadirektor Arnold Sinisalule, et arvutist Eesti Vabariigi põhiseaduse lugemine on teda ohtlikult radikaliseerinud.
Liberaalide seast kostub juba hüüdeid, et mitte selleks ei ole uus president meie poolt ametisse pandud, et ta kohtleks mitmesaja tuhande Eesti inimese maailmavaadet ja ellusuhtumist esindavaid seaduslikult valitud volinikke täisväärtuslike inimestena, vaid ta peab neid kohtlema vaenlastena, nagu ka nende valijaidki, märgib Ivan Makarov.
