Riigikogus hakatakse 27. septembril Euroopa Liidu nõudmisel arutama vihakõne seadust.
Õiguskomisjon, mida juhib sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, kiitis vihakõne karistamise eelnõu heaks 12. septembril.
Väidetavalt hakatakse uue seadusega inimesi karistama ainult raskematel juhtudel, kui kutsutakse üles vägivallale või diskrimineerimisele.
Võõrsõnade leksikon selgitab sõna "diskrimineerimine" järgnevalt: eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine.
Sotsiaalministeeriumi ja Objektiivi kirjavahetusest selgub üheselt, et "soolise kuuluvuse" all mõtleb sotsiaalministeerium lisaks loomulikele naistele ja meestele "sugu muutnud" inimesi.
Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus väitis Odinets, et vihakõne seadust on vaja, kuna "olukorda peab vaatama laiemalt", "ühiskonnas on kõlanud üleskutsed" ja selliseid üleskutseid on "rohkelt", mis "viib selleni, et keegi asubki tegudele". Sotsiaaldemokraat tunnistas, et "reaalset olukorda" siiski ei ole inimestele tänase seisuga veel tekkinud.
Ameerika Ühendriikide mitme osariigi ja "vana" Euroopa riikide kogemus näitab, et karistatavaks "diskrimineerimiseks" muutub vihakõne seaduste raames muuhulgas arvamus, et inimese sugu ei ole võimalik "muuta" ja kristluse alustõest kinni pidamine, et abielu saab sõlmida ainult mehe ja naise vahel.
Riigikogu opositsioon arvab ühiselt, et vihakõne seadustamist pole Eestile vaja. Koalitsiooni sõnul peab ühiskonda kaitsma vaenu õhutamise eest.
EKRE fraktsiooni kuuluv parteitu riigikogu saadik Varro Vooglaid kommenteeris õiguskomisjoni istungit, mille käigus vihakõne seaduse eelnõu riigikokku saadeti, istungit järgnevalt:
"Justiitsminister Kalle Laanet seletas tänase õiguskomisjoni istungi alguses nn vaenu õhutamise kriminaliseerimist õigustades, et oleme jõudnud ajastusse, kus sõna võib olla relvana ohtlikumgi kui tulirelvad, mistõttu tuleb riigil võtta seda ohtu tõsiselt. Jäin seda juttu kuulates mõtlema, et palju läheb niisugust suhtumist jõustades aega, enne kui riik hakkab sarnaselt relvalubadele väljastama ka avaliku sõnavõtu lubasid…"
"Eduard Odinets toonitas tänase õiguskomisjoni istungi lõpus, et tema väga toetab justiitsministeeriumis välja töötatud vaenu õhutamise kriminaliseerimise eelnõud, kuna tema on erinevate avalike sõnavõttude tõttu tundnud elus korduvalt hirmu ja see ei ole OK. Jäin mõtlema, et küll on pahasti, kui inimesed hakkavad isiklikele probleemidele lahendust otsima teiste inimeste põhiseaduslike õiguste mahasurumisest, selle asemel, et pöörduda lihtsalt abi saamiseks psühholoogi poole. Igal juhul läks selle projekti läbisurumine lahti – eelnõu määrati suurde saali 1. lugemisele 27. septembriks. Ükski meie vastuargument ei maksnud ootuspäraselt mitte punast krossigi."
Toimetas Karol Kallas