Pfizer langes kahjumisse
Üks maailma suuremaid ravimiettevõtteid Pfizer langes väidetavalt Covidi vastu aitavate modRNA geenipreparaatide ja ravimite nõudluse vähenemise tõttu kahjumisse.
Üks maailma suuremaid ravimiettevõtteid Pfizer langes väidetavalt Covidi vastu aitavate modRNA geenipreparaatide ja ravimite nõudluse vähenemise tõttu kahjumisse.
Kuna Covidi vastu süstimine on märkimisväärselt kokku kuivanud, on käesoleval aastal kahe suurima modRNA ainete tootja aktsiad tänavu märkimisväärselt odavnenud.
Viimase 31 nädala jooksul on Eestis omale lasknud nädalas mõne Covidi süsti teha keskmiselt alla 160 inimese. 2021. ja 2022. aastal süstis ennast Covidi “vastu” nädalas keskmiselt 20 000 inimest.
Kanada teadlaste Covid-19 süstide ja liigsureuse suhtseoste uuring tuvastas üheselt, et ligikaudu 800 inimese süstimine Covidi vastu kustutab enneaegselt ühe elu. Eesti Covidi aja liigsuremuse ja süstimise võrdlus osutab samasugusele suhtseosele.
Viiel mandril asuva 17 lõunapoolkera riigi andmete analüüs osutab võimalusele, et Covidi “vaktsiinid” ei päästnud elusid, vaid põhjustasid maailmas 17 miljoni inimese elust lahkumise.
Ameerika Ühendriikide vabariiklasest kongressi saadik, Kentucky osariiki esindav Thomas Massie, postitas 8. oktoobril sotsiaalmeediasse seisukoha, mille kohaselt on Covid-19 “pandeemia” taga USA valitsus, mis varjab tõde viiruse asjaolude kohta tänaseni.
Eesti Covidi aja Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sulest valmis Covidi aja meditsiiniliste meetmete mõju analüüs, milles Lutsar nendib, et modRNA geeniteraapiad on “väga head” ja tunnistab, et koolide sulgemine oli viga.
Tartu halduskohus tunnistas eile õigusvastaseks koroonaviiruse vastu vaktsineerimata viie kaitseväelase reservi arvamise ja mõistis kaitseväelt nende kasuks välja hüvitised.
Molekulaarbioloog Klaus Steger põhjendab Epoch Timesis, toetudes paljudele uuematele teadusuuringutele, miks maailmas tuleks koheselt peatada igasugused modRNA geenipreparaatide süstiprogrammid ehk Covid-19 vastu “vaktsineerimine”.
ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" vaidlesid riigikogu õiguskomisjoni liige Varro Vooglaid ning reformierakondlasest justiitsminister Kalle Laanet "vaenukõne" seaduse vajalikkuse üle.