Kolumn: Maarjamaa kiituseks
Eestis ei olegi kõik nii halb.
Eestis ei olegi kõik nii halb.
Eesti patrioodil ei jää peagi enam muud üle kui tõmmata selge eraldusjoon Eesti kui eesti rahva ajaloolise kodumaa ning Eesti Vabariigi nime kandva riigi kui institutsiooni vahele, sest viimane on pöördunud omaenda rahva vastu, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Eesmärk on saavutatud ja veel üheks Eestile tähtsaks aastapäevaks on korraldatud järjekordne suurt tähelepanu pälvinud ja riiki alavääristanud avalik nilbus, võtab Ivan Makarov viimase paari nädala sündmused kokku.
Kultuuri hulka on lahedasti arvatud ja oma kaitse alla võetud ka roppused, laim, teotamine, alandamine, inimeste sündsustunnet solvav ja labane looming.
Ühiskond on roppuste riikliku autasustamiste ja esiletõstmise kaudu veelgi rohkem tülli aetud.
Vaimselt nõrkade valgete inimeste ajude loputamisest ja nende veenmisest, et valge nahavärv tähendab süstemaatilist rassismi, on saanud õitsev, miljardite dollaritega mõõdetav "sotsiaalse õigluse", lühemalt sõssluse tööstus ehk sõssitööstus, nendib Karol Kallas.
Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud.
Antibiootikumid on haiguseid tekitavate bakterite jaoks nagu jõusaal.
Peavooluväljaannete vaikiv heakskiit sellele, kuidas riigikogu liige ja endine haridusminister Jürgen Ligi nilbitseb, kiites takka piltidelt nägupidi äratuntavate keskkooliõpilaste osalusel toimunud Konservatiivset Suveakadeemia kujutamisele sodomiitliku kokkutulekuna, annab taas kord tunnistust liberaalses meedias kehastunud topeltstandarditest.
Prantsusmaa kirikute lakkamatu ründamine on kujunenud sügavaks probleemiks.